onsdag 31 december 2014

Lapsed


Jõulude ajal pole olnud aega olnud siia tulla kirjutama, aga panen vahepeal siiski neiu arengu etapid kirja enne kui meelest läheb!

Meie laisast neiust on saanud jube kiire aktivist. 22.12 hakkas ta siis meil lõpuks käputama ja päev hiljem ennast püsti ajama ja nüüd on ei ole meil enam lillepidu nagu enne, ta on IGAL POOL ja kogu aeg seal, kus olema ei peaks ja tegema asju mida tegema ei peaks, oligi meil liiga pikalt hea rahulik :D ja ta ainult seisaks ja seisaks ja seisaks :D

Ta pole meil ka suurt sõnameister olnud, aga paar päeva on selgelt teada , et tahab süüa, teeb suuga mam mam liigutust aga kuiv trenn, sest häält sellega ei kaasne aga kuna tegi seda mitu korda, siis olen nüüd kindel, et pidas silmas, et vaja süüa saada :D

Selleks aastaks siis over and out ;)

31.detsember


Head vana aasta lõppu!

Ongi aasta 2014 läbi, aastas oli nii head kui vähem head, samas ka mu elu ühed ilusamad hetked, läksin mehele ja sain pisikese tirtsu emmeks ;) Jõulud olid meil mõnusad rahulikud ja kodused, vana aasta õhtu ka kodune, selle vahega, et ema on ka siin ja saadab vana koos meiega minema ja võtame koos uue vastu! Kokkamegi just siis õhtuks roogasid ja loodetavasti tuleb mõnus õhtu!
Mida ma ootan uuelt aastalt? Kui päris aus olla, siis ootan rahu, rahu ja majanduslikku stabiilsust, mis tegelikult annabki ju ka hingele rahu!
Loodan, et lapsed on terved, et tööle tagasi mineks saab rahulik olema ja et meie elu jätkub õnnelikult ja veelgi mõnusamalt kui mööduval aastal!
Kaalu koha pealt loodan, et saan lõpuks härjal sarvist ja hoo sisse, ning mu põikpäisus lööks särama ja ei laseks mul alla anda enne kui tulemus saavutatud ;)

Head uut ja paremat aastat teile kõigile!


onsdag 10 december 2014

Lapsed


Natuke minu 9k tirtsust!  Esiteks ei saa ma aru, kuidas on võimalik, et mul on 9k vana tütar. See kõlab võib olla imelikult, aga see on siia maani täielik müstika minu jaoks.. Mina, kes pidi saama ainult 2 poissi, mina kes kaotas oma tütre, kuidas siis minul on äkki 9k TÜTAR? Minu pisike päikesekiir igas päevas :) Peale selle on tegelikult juba see müstika, et ma olen kahe lapse ema :D ja ma armastan seda. Armastan öelda "minu lapseD", "lastega koos", "mina ja mu lapsed" jne jne. iga kord kui saan seda öelda, iga kord käib mõnus soe jutt kehast läbi, see on imeline.
Loomulikult on vahest raske, eriti kui tüdruk öökullitab ja poiss ärkab ka mitu korda öö jooksul jne, AGA nii kui on jälle mõni hea päev ja olen välja puhanud, siis armastan iga hetke :)

J sai pühapäeval 9k ja selle auks käisime Kopenhaagenis Eesti jõulupeol ja ta kohtus esimest korda jõuluvanaga, kahjuks oli kell liiga palju ja kohtumine oli väga nutune. Kaysee oli samas see aasta esimest korda üpris julge, laulis lausa jõuluvanale, kuigi jube müra ja segadus oli ümberringi ja ta unustas vahepeal ära laulusõnad, aga juba see, et ta proovis ja soov oli suur, juba see oli suur võit ja olin väga uhke ta oli. Laulis lasteaia "Lucia"  laulu rootsi keeles.

Meie tibi on selline natuke aeglasema füüsilise arenguga ja edusammud on kõik väga põnevad. Teised 9k käputavad ja seisavad püsti ja teevad ei tea, mis imetrikke, aga minul oli üli hea meel, kui eelmine esmaspäev(1.dets) tõmbas J ennast esimest korda ise püsti. Ta nimelt võttis kõhuli olles mu kätest kinni, tiris ennast põlvili ja siis tõstis ühe jala ette ja tõusis püsti ja oi oi oi kui õnnelik ta ise selle üle oli, nüüd on sellest 10p möödas ja see on jätkuvalt üks väga põnev tegevus :D ja no meil on ka väga lahe seda vaadata. Vahest tõuseb ka mängu kaare najale põlvili, see on pehme ja püsti pole ennast seal ajanud...veel :D Loodan samas, et hakkab ikka käputama ka juba, sest see on ju hea ta lihastele. Aga ta nagu ei julge või ma ei teagi, "nõksutab" küll juba pea kuu aega neljakäpukil, aga edasi ei lähe, nii kui vaja liikuda, siis viskab ennast kõhuli ja tõmbab ennast esiveoga edasi :D
Täna pani mind mõtlema, et me vist ei saa kahjuks tervet talve korviga läbi  ja pean istumis osa varsti kasutusse võtma, kuigi ta mahub sinna veel nii ilusti ära, ta on ju nii pisike D: aga ta avastas täna, et nii hea on ennast vankri äärest kinni hoides põlvili tõmmata... Seega, asi hakkab ohtlikuks muutuma...

Tegin siin ka paar päkapiku pilti, siin siis meie mini-päka, suuremast saab äkki reedel mõne pildi ;)





10.detsember...


2  nädalat jõuludeni, ma parem ei mõtle selle peale

Miks ma pole siia kirjutanud? no mis ma ikka kiidan, kui palju ma juurde olen võtnud ja kui nõrk ka ma ikka olen jne jne..
Ma ei kujuta ette, mida teha, et ma saaks siit mustast (kaalu)august välja? Ma kaalun 4kg vähem kui sellel päeval, kui sünnitama läksin ja sellest on nüüdseks siis 9k möödas... Oehh..
Olen üks päev tubli ja teine päevküpsetan midagi perele ja no ma ei saa ju ise mitte võtta! Ma pole õnneks otseselt õginud aga ma söön väga väga valesti momendil. Hommikud magan maha, siis söön alles 13 paiku hommikusööki, käin toon lapse lasteaiast koju, pärastlõunal pole tüdruk juba mõnda aega hästi maganud ja seega ei suuda midagi korralikku  tema kõrvalt kokata, seega midagi keeran talle ja poisile kiiresti kokku ja saan endale ja mehele alles peale 29.30-20 süüa tegema hakata. Seega saab toit ju valmis väga hilja, aga selleks ajaks olen nii kohutavalt näljane, et ei saa kõhtu täis ja ainult sööks ja sööks ja sööks ja sööks.... ja nii juba paar nädalat!

Kuigi täna olin natuke tublim tänu heale ööle, juba kell 9 sõin hommikusööki, 13 paiku lõuna ja õhtusöök kell 18, 21 paiku teed ja viilu saia eilse pikapoisi ja peediga. 16 paiku sõin ka viilu saia. Tegin eile esimest korda chiabatta saia ise ja no see oli ju nii ime hea, mees käis ja laulis ka kiidulaualu nii eile õhtul kui ka täna :D 

Kui saaks öise magamise korda, siis saaks ka söömise natuke paremaks  ja siis oleks äkki ka jaksu ja aega olla korralik. Seega minu soov jõuluvanalt see aasta on mu tütreke ilusti magama saada ja ka natuke rohkem tahtejõudu :)