Lapsed

Natuke minu 9k tirtsust!  Esiteks ei saa ma aru, kuidas on võimalik, et mul on 9k vana tütar. See kõlab võib olla imelikult, aga see on siia maani täielik müstika minu jaoks.. Mina, kes pidi saama ainult 2 poissi, mina kes kaotas oma tütre, kuidas siis minul on äkki 9k TÜTAR? Minu pisike päikesekiir igas päevas :) Peale selle on tegelikult juba see müstika, et ma olen kahe lapse ema :D ja ma armastan seda. Armastan öelda "minu lapseD", "lastega koos", "mina ja mu lapsed" jne jne. iga kord kui saan seda öelda, iga kord käib mõnus soe jutt kehast läbi, see on imeline.
Loomulikult on vahest raske, eriti kui tüdruk öökullitab ja poiss ärkab ka mitu korda öö jooksul jne, AGA nii kui on jälle mõni hea päev ja olen välja puhanud, siis armastan iga hetke :)

J sai pühapäeval 9k ja selle auks käisime Kopenhaagenis Eesti jõulupeol ja ta kohtus esimest korda jõuluvanaga, kahjuks oli kell liiga palju ja kohtumine oli väga nutune. Kaysee oli samas see aasta esimest korda üpris julge, laulis lausa jõuluvanale, kuigi jube müra ja segadus oli ümberringi ja ta unustas vahepeal ära laulusõnad, aga juba see, et ta proovis ja soov oli suur, juba see oli suur võit ja olin väga uhke ta oli. Laulis lasteaia "Lucia"  laulu rootsi keeles.

Meie tibi on selline natuke aeglasema füüsilise arenguga ja edusammud on kõik väga põnevad. Teised 9k käputavad ja seisavad püsti ja teevad ei tea, mis imetrikke, aga minul oli üli hea meel, kui eelmine esmaspäev(1.dets) tõmbas J ennast esimest korda ise püsti. Ta nimelt võttis kõhuli olles mu kätest kinni, tiris ennast põlvili ja siis tõstis ühe jala ette ja tõusis püsti ja oi oi oi kui õnnelik ta ise selle üle oli, nüüd on sellest 10p möödas ja see on jätkuvalt üks väga põnev tegevus :D ja no meil on ka väga lahe seda vaadata. Vahest tõuseb ka mängu kaare najale põlvili, see on pehme ja püsti pole ennast seal ajanud...veel :D Loodan samas, et hakkab ikka käputama ka juba, sest see on ju hea ta lihastele. Aga ta nagu ei julge või ma ei teagi, "nõksutab" küll juba pea kuu aega neljakäpukil, aga edasi ei lähe, nii kui vaja liikuda, siis viskab ennast kõhuli ja tõmbab ennast esiveoga edasi :D
Täna pani mind mõtlema, et me vist ei saa kahjuks tervet talve korviga läbi  ja pean istumis osa varsti kasutusse võtma, kuigi ta mahub sinna veel nii ilusti ära, ta on ju nii pisike D: aga ta avastas täna, et nii hea on ennast vankri äärest kinni hoides põlvili tõmmata... Seega, asi hakkab ohtlikuks muutuma...

Tegin siin ka paar päkapiku pilti, siin siis meie mini-päka, suuremast saab äkki reedel mõne pildi ;)