onsdag 31 december 2014

Lapsed


Jõulude ajal pole olnud aega olnud siia tulla kirjutama, aga panen vahepeal siiski neiu arengu etapid kirja enne kui meelest läheb!

Meie laisast neiust on saanud jube kiire aktivist. 22.12 hakkas ta siis meil lõpuks käputama ja päev hiljem ennast püsti ajama ja nüüd on ei ole meil enam lillepidu nagu enne, ta on IGAL POOL ja kogu aeg seal, kus olema ei peaks ja tegema asju mida tegema ei peaks, oligi meil liiga pikalt hea rahulik :D ja ta ainult seisaks ja seisaks ja seisaks :D

Ta pole meil ka suurt sõnameister olnud, aga paar päeva on selgelt teada , et tahab süüa, teeb suuga mam mam liigutust aga kuiv trenn, sest häält sellega ei kaasne aga kuna tegi seda mitu korda, siis olen nüüd kindel, et pidas silmas, et vaja süüa saada :D

Selleks aastaks siis over and out ;)

31.detsember


Head vana aasta lõppu!

Ongi aasta 2014 läbi, aastas oli nii head kui vähem head, samas ka mu elu ühed ilusamad hetked, läksin mehele ja sain pisikese tirtsu emmeks ;) Jõulud olid meil mõnusad rahulikud ja kodused, vana aasta õhtu ka kodune, selle vahega, et ema on ka siin ja saadab vana koos meiega minema ja võtame koos uue vastu! Kokkamegi just siis õhtuks roogasid ja loodetavasti tuleb mõnus õhtu!
Mida ma ootan uuelt aastalt? Kui päris aus olla, siis ootan rahu, rahu ja majanduslikku stabiilsust, mis tegelikult annabki ju ka hingele rahu!
Loodan, et lapsed on terved, et tööle tagasi mineks saab rahulik olema ja et meie elu jätkub õnnelikult ja veelgi mõnusamalt kui mööduval aastal!
Kaalu koha pealt loodan, et saan lõpuks härjal sarvist ja hoo sisse, ning mu põikpäisus lööks särama ja ei laseks mul alla anda enne kui tulemus saavutatud ;)

Head uut ja paremat aastat teile kõigile!


onsdag 10 december 2014

Lapsed


Natuke minu 9k tirtsust!  Esiteks ei saa ma aru, kuidas on võimalik, et mul on 9k vana tütar. See kõlab võib olla imelikult, aga see on siia maani täielik müstika minu jaoks.. Mina, kes pidi saama ainult 2 poissi, mina kes kaotas oma tütre, kuidas siis minul on äkki 9k TÜTAR? Minu pisike päikesekiir igas päevas :) Peale selle on tegelikult juba see müstika, et ma olen kahe lapse ema :D ja ma armastan seda. Armastan öelda "minu lapseD", "lastega koos", "mina ja mu lapsed" jne jne. iga kord kui saan seda öelda, iga kord käib mõnus soe jutt kehast läbi, see on imeline.
Loomulikult on vahest raske, eriti kui tüdruk öökullitab ja poiss ärkab ka mitu korda öö jooksul jne, AGA nii kui on jälle mõni hea päev ja olen välja puhanud, siis armastan iga hetke :)

J sai pühapäeval 9k ja selle auks käisime Kopenhaagenis Eesti jõulupeol ja ta kohtus esimest korda jõuluvanaga, kahjuks oli kell liiga palju ja kohtumine oli väga nutune. Kaysee oli samas see aasta esimest korda üpris julge, laulis lausa jõuluvanale, kuigi jube müra ja segadus oli ümberringi ja ta unustas vahepeal ära laulusõnad, aga juba see, et ta proovis ja soov oli suur, juba see oli suur võit ja olin väga uhke ta oli. Laulis lasteaia "Lucia"  laulu rootsi keeles.

Meie tibi on selline natuke aeglasema füüsilise arenguga ja edusammud on kõik väga põnevad. Teised 9k käputavad ja seisavad püsti ja teevad ei tea, mis imetrikke, aga minul oli üli hea meel, kui eelmine esmaspäev(1.dets) tõmbas J ennast esimest korda ise püsti. Ta nimelt võttis kõhuli olles mu kätest kinni, tiris ennast põlvili ja siis tõstis ühe jala ette ja tõusis püsti ja oi oi oi kui õnnelik ta ise selle üle oli, nüüd on sellest 10p möödas ja see on jätkuvalt üks väga põnev tegevus :D ja no meil on ka väga lahe seda vaadata. Vahest tõuseb ka mängu kaare najale põlvili, see on pehme ja püsti pole ennast seal ajanud...veel :D Loodan samas, et hakkab ikka käputama ka juba, sest see on ju hea ta lihastele. Aga ta nagu ei julge või ma ei teagi, "nõksutab" küll juba pea kuu aega neljakäpukil, aga edasi ei lähe, nii kui vaja liikuda, siis viskab ennast kõhuli ja tõmbab ennast esiveoga edasi :D
Täna pani mind mõtlema, et me vist ei saa kahjuks tervet talve korviga läbi  ja pean istumis osa varsti kasutusse võtma, kuigi ta mahub sinna veel nii ilusti ära, ta on ju nii pisike D: aga ta avastas täna, et nii hea on ennast vankri äärest kinni hoides põlvili tõmmata... Seega, asi hakkab ohtlikuks muutuma...

Tegin siin ka paar päkapiku pilti, siin siis meie mini-päka, suuremast saab äkki reedel mõne pildi ;)





10.detsember...


2  nädalat jõuludeni, ma parem ei mõtle selle peale

Miks ma pole siia kirjutanud? no mis ma ikka kiidan, kui palju ma juurde olen võtnud ja kui nõrk ka ma ikka olen jne jne..
Ma ei kujuta ette, mida teha, et ma saaks siit mustast (kaalu)august välja? Ma kaalun 4kg vähem kui sellel päeval, kui sünnitama läksin ja sellest on nüüdseks siis 9k möödas... Oehh..
Olen üks päev tubli ja teine päevküpsetan midagi perele ja no ma ei saa ju ise mitte võtta! Ma pole õnneks otseselt õginud aga ma söön väga väga valesti momendil. Hommikud magan maha, siis söön alles 13 paiku hommikusööki, käin toon lapse lasteaiast koju, pärastlõunal pole tüdruk juba mõnda aega hästi maganud ja seega ei suuda midagi korralikku  tema kõrvalt kokata, seega midagi keeran talle ja poisile kiiresti kokku ja saan endale ja mehele alles peale 29.30-20 süüa tegema hakata. Seega saab toit ju valmis väga hilja, aga selleks ajaks olen nii kohutavalt näljane, et ei saa kõhtu täis ja ainult sööks ja sööks ja sööks ja sööks.... ja nii juba paar nädalat!

Kuigi täna olin natuke tublim tänu heale ööle, juba kell 9 sõin hommikusööki, 13 paiku lõuna ja õhtusöök kell 18, 21 paiku teed ja viilu saia eilse pikapoisi ja peediga. 16 paiku sõin ka viilu saia. Tegin eile esimest korda chiabatta saia ise ja no see oli ju nii ime hea, mees käis ja laulis ka kiidulaualu nii eile õhtul kui ka täna :D 

Kui saaks öise magamise korda, siis saaks ka söömise natuke paremaks  ja siis oleks äkki ka jaksu ja aega olla korralik. Seega minu soov jõuluvanalt see aasta on mu tütreke ilusti magama saada ja ka natuke rohkem tahtejõudu :)

tisdag 18 november 2014

küpsetamine on ikka üks tore asi, aga kurjast!


Mulle meeldib jälle köögis toimetada ja poiss armastab seda ka, täna palus jälle, et ma teeks rohelisi saiakesi ja nii ma siis tegingi hunniku pärmitainast, selle tegin pooleks. Poolest sai 15 kaneelirulli, teise poole tegin ka pooleks, ühe poole värvisime toiduvärviga roheliseks ja teise poole sisse segasin natuke ekstra soola, päevalille seemnenid ja röstitud sibulat! Jube head olid need seemnetega. Kaneelisaiu lubasin endale ühe süüa ja loodan, et suudan ennast taltsutada ja rohkem ei võta ka!

Mitu aega võtan ennast kätte ja plaanin midagi teha tatrajahust, et olla natuke tervislikum. JAhu on olemas ka juba, eks pean ennast kätte võtma ja mingi päev midagi kokku keerama :D
Mees oli täna väga kena :D Nimelt polnud ma alguses päris kindel, kas taigen kerkib või mitte, kuna kasutasin kuivpärmi, ma pole sellega veel päris sina peale saanud! Aga kui kaneelirullid ahju sain, siis need kerkisid ikkagi väga ilusti ja ütlesin seda kõvasti, nii et mees ka kuulis. Selle peale vastas ta, et loomulikult kerkivad ja on head, miks muidu ta oleks kokaga abiellunud :D 


Küsimus on nüüd siis selline, kuidas ma suudan olla tugev ja enda näpud saiakestest eemal hoida, sest mu mees ja lapsed pole ju süüdi, et mina tahan kaalust alla võtta? Mu "mehed" on peenikesed ja armastavad mu küpsetisi, seega on ju tore, kui jätkan nende nuumamist aga kust võtta enesekontroll, et ise mitte süüa ja kui siiski söön, siis ainult ühe tüki?  Täna proovisin natuke tervislikum olla, pool jahust on nö sõelutud rukkijahu, milles on 60%  nisujahu ja 40% peeneks jahvatatud rukkijahu, samuti lisasin taignasse speltanisu, mis on selline teralisem, mitte väga peeneks jahvatatud. Tundub tervislikum, kui ainult nisujahu kasutada. Eks pean iga kord natuke vähem nisujahu kasutama ja rohkem rukkijahu ja muud, veidi tervislikumat kraami. kui kohe liiga tervislik, siis ma arnam, et mu meespere pole rahul olukorraga :D

torsdag 13 november 2014

Metsapähkli Macaroons toorjuustsu-shokolaadi kreemiga

Pole sada aastat siia ühtegi retsepti pannud, mõtlesin, et kirjutan oma viimasest proovist ja panen ka retsepti kirja. Nimelt siis tegu Macaroonsidega, mida olen ise ainult mõned üksikud korrad maitsnud, on hea olnud, aga ei midagi erilist, kuid langesin reklaami ja ajupesu oshvriks :D Nimelt on neid väga palju viimastel aegadel näidatud erinevates kokandus saadetes, kus rõhutatakse, et tegu on arvatavasti ühe raskeima küpsetisega ja proffidel võtab paar-kolm aastat enne kui nad saavutavad perfektsuse. Ning selline asi hakkab mu hinge närima ja ma lihtsalt pidin ise järgi proovima!

Alustuseks käisin ja ostsin omale silikonist aluse ja mandlijahu...




Mainin kohe ära, et alustuseks vist on lihtsam kasutada tavalist silikoni, ilma ette näidatud triipudeta, sest mul jäid päris paljud sinna triipude taha kinni, kuid samas äkki oli lihtsalt viga minus, kuigi need, mid tavalise peale tegin, need olid perfektsed.

Retsept

ca 30 väikest  või 16 suurt macaroonsi
1 1/4 dl jahvatatud mandel (võib kasutada valmis mandlijahu)
1/2dl jahvatatud metsapähkleid + 1spl hakitud dekoratsiooniks
2 1/2 dl tuhksuhkur
2tk extra suurt munavalget (2,5 tava suurust)
1/2dl suhkrut


  • Soovitan alustada sellest, et kõik vahendid ja toorained oleksid toatemperatuuril, seega võta kõik välja vähemlat 2-3 tundi enne kui alustad. Parim tulemus, kui kõikidel asjadel on sama temp
  • Kalla mandli- ,pähklijahu ja tuhksuhkur köögikombaini ja käivita 15sek. seejärel kalla segu läbi peene koega sõela kaussi. Pane oma silikonalused või küpsetuspaber ahjuplaadi peale valmis.
  •  Vahusta munavalge tugevaks vahuks, keera kauss oma pea kohale, kui vaht jääb kaussi,siis on see etapp valmis, ning jätka vahustamist tasapisi lisades suhkur, vahusta kuni vaht on ilus läikiv
  • Sega jahusegu munavahusse, 1/3 kaupa, kasuta spaatlit ja sega kindlalt , kuid samas ettevaatlikult, nii jääb segu kõige parem ja õhulisem. Ära kunagi lisa kogu munavalget korraga, vaid 1/3 korraga, töötle see ühtlaseks seguks, enne kui lisad järgmise kolmandiku. Sega kuni taigen on ühtlane, konsistensilt nautke veniv. Segades on väga tähtis meelde jätta üks nipp, nimelt ei tohi seda segu segada liiga palju, sest siis muutub segu liiga vedelaks ja valgub laiali, samas ei tohi ka liiga vähe segada, sest siis on segu jälle liiga kõva. Segades saab teha testi, kui spaatli välja võtad, siis peab alles jääma väike "tipp", mis umbes 20sek jooksul vajub alla ja kaob, kui see tipp alles on, siis sega veel, sest segu on liiga kõva.
  • Kalla segu kilekotti või spetsiaalsesse pritsikotti ja lõika ots ära, nii et jääb 1cm ava. Kasutasin ka plast otsikut, kuid see pole tegelikult vajalik.
  •  Pritsi segu küpsetuspaberile, kui teed väikesed, siis on vaja ca 60 , aga kui teed suuremad, siis tee 32 ringi.
    Mina tegin liiga suured, seega sellist silikon matti kasutades, tee väiksemad. Raputa pooltele pähklipuru peale. Koputa plaati vastu lauda, see aitab massil ühtlasemaks ja üleliigsed õhumullid välja.
  • Nüüd peab laskma neil seista toatemperatuuril 30-35min, et nad kuivataksid natuke ära pealt, siis tekib ahjus pärast mõnus krõbe kiht. Samal ajal pane ahi sooja (ca150C) iga ahi on erineva soojusega, ning võib ju olla, et sinu ahju on veits soojem või külmem ja pead testima, mis on parim soojus macaroonside jaoks. Katsu sõrmega, kas on õhuke kiht peal, enne kui ahju paned.
  • Küpseta 10-15min ja jällegi oleneb ahjust, seega kontrolli vahepeal, kas on juba krõbe pealt, kuid seest peab jääma niiske, kuid samas mitte toores. Ahjust võttes lase neil seista umbes 10min, seejärel võta küpsetuspaberi pealt nad ära ja lase täielikult jahtuda. Jahtumise ajal tee kreem

Shokolaadi kreem

30g tumedat shokolaadi (53%, mitte tumedam)
100g philadelfia juust
 0,5dl tuhksuhkrut
0,5 tl vanilje suhkur
1 spl kakao pulbrit

Sulata skokolaad veekausi kohal, sega kõik kokku ja ongi kreem olemas.

  •  Pane kreem poolte "küpsiste" peale ja vajuta teine pool peale ja ongi valmis :D


Hambad


Trummi põrina saatel teatan, et täna hommikuks oli ennast ka neljas hammas välja pressinud ja nüüd on siis meie neiu nelja hambaline, samm sammult saab beebist väikelaps ja see on kuidagi kurb, samas ka põnev, sest elu läheb iga päevaga aina tegusamaks ja sündmuste rohkemaks. Juba praegult kumab läbi tüdruku iseloomu erinevus poisist, nad on ikka kaks täiesti erinevat isiksust ja seda on nii lahe jälgida. Poiss oli üpris rahulik aga nüüd on meile antud üks väike tule säde, sekundikski ei suuda paigal olla, nihverdab ja sahmib ja siblib ja hüppab ja roomab ringi, peatub sinult siis kui on uinunud :D ja see uudishimu, oh my God :D